Küttesüsteem

Iga  tootmis- või  laohoone,  büroo- või  eramuehitaja  on  tänapäeval keerulise küsimuse ees - millist küttesüsteemi valida. Valik on raske, sest variante on hämmastavalt palju, aga teavet nende kohta  meil  kahjuks  napib.  Tulevane  haldaja  peab  endale  teadvustama millises  suhtes  on  kütteseadmete  hankimise,  paigaldamise  ja  edasise ekspluatatsiooni  kulutused.  Tasuks  endale  selgeks  teha  ka  terve  rida küttesse puutuvaid küsimusi.

• Hankimis- ja kasutus kulutuste arvestus. Pürgimus väikestele kasutuskulutustele lisab teatavasti hinda hankimiskulutustele.

• Soojuse piisavus optimaalse küttevõimsuse puhul eeldab korralikke projekteerimistöid ja soojuskadude arvutust.

• Soojusvahetiga  kaasaegsete ventilatsiooniseadmete kasutamine vähendab kulutusi küttele ca 20% kuid lisab oluliselt seadmete hankimiskulutusi.

• Kulutused elamu soojapidavaks, kaasaegseks ja minimaalsete soojuskadudega hooneks muutmiseks on suured, kuid ühekordsed, kulutus küttele on aga pidev.

• Kui palju vajavad paigaldatavad seadmed ehitusalast ruumi ( mida võiks ka muudel eesmärkidel kasutada)?

• Kas ja kui tihti vajavad pakutavad seadmed hooldust, kui suured on hoolduskulud, seadmete eluiga?

• Suhtumine veetsirkulatsiooniga küttesüsteemi.

• Küttesüsteemi müratase ( pumbad, põletid, ventilaatorid, termostaatide, kontaktorite poolt tekitatavad helid ).

• Kas seadmed põhjustavad keskkonnareostust ja kus see toimub: kas kohapeal või näiteks soojuselektrijaamas?

• Soovitud soojusmugavuse tase -     kas reguleeritakse iga ruumi temperatuuri täpselt või rahuldutakse keskmise reguleeringu ja suurema temperatuuride kõikumisega?

• Kas soojad põrandad mõningates ruumides on soovitud mugavus?

• Kas on kasulik, et tulised või elektrivoolu all olevad kütteseadmed ruumides ei ole puuteulatuses?

• Kas soovitakse valgustusest, kodumasinatest, inimestest, päikesest jms. eralduvat tasuta soojust kasutada võimalikult palju kütteenergia kokkuhoiuks või mitte?

• Millisel määral soovitakse kasutada soodustariifi ehk odavamat ööelektrit, mis eeldab küttesüsteemi akumuleerimisvõimet ja millisel määral see on majanduslikult tasuv.

Iga kinnisvara omanik peaks teadma, et juba 1oC lisasoojust ruumides tähendab 5% lisakulutusi kütteperioodi vältel. See peaks iga haldaja panema mõtlema, kas ikka kütta ruume kõrge temperatuuriga ajal kui inimesi neis ei viibi.

Parimaid  võimalusi  ja  suurimat  ekspluatatsioonimugavust  pakub kahtlemata elektriküte. Ka ei tasu karta elektrienergia hinnatõusu, sest õigesti valitud ja efektiivselt toimiv elektriküte annab suurepäraseid säästuvõimalusi. Fakt on see et elektrienergia hinnad stabiliseeruvad meil teiste põhjamaade s.o. Soome-Rootsi tasemele ja sealjuures tasuks teada, et kõigist viimase 10a Soome uusehitajatest on vaid   5…7 % liitunud kaugküttevõrguga, ca. 10% otsustas õli- või puukütte  kasuks ja kõik ülejäänud s.o. kuni  75% uusehitajatest valisid vahelduva või ainult elektrikütte erinevate varijantide vahel (vt. Graafikut, allikas “Projekti Uutiset” nr: 4B/1997).

Usun et Soome kogemustele kütmise osas tasuks meil vast kõige enam toetuda, kuna just nimelt Soomes (mis pole alati nii kõrge elatustasemega riik olnud kui Rootsi või Norra) on tehtud eriti suurt uurimistööd kuidas ökonoomsemalt ja efektiivsemalt kütta. Siinkohal toon ühe võrdlustabeli jällegi soome näite põhjal, kuna Eestis analoogilist uurimust veel tehtud pole.

Tegemist  on  ridaelamuga:  13  boksi,  ehituslik  kubatuur  2820m3 . Küttesüsteemi  väljaehitamise  pakkumisi  on  küsitud  erinevatelt  firmadelt ümber Soome. Seadmete  hankimise  kuludele  lisaks  on  käsitletud  ka  paigalduse ekspluatatsiooni jm. kulutusi.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et elektriküte on hankimiskulutustelt tunduvalt soodsam, kasutuskulutustelt aga samal tasemel muude küttesüsteemidega võrreldes.

Kuid kui palju siis ikkagi eestlane maksab, kui ta on endale lasknud paigaldada vahetu elektrikütte? See selgub järgnevast tabelist. Küttekulutused kWh/aasta (allikas: Koulutus & Kustannus Oy)

Nn. rusikareeglina võiks arvestada Eestis 100m2 köetavale pinnale 10000kWh/aastas.

Ära otsusta enne, kui oled ala asjatundjatega nõu pidanud.

OÜ STARLEVEL 
Hardi Loit